AKADEEMIKUTE
VARJATUD ERAELU

MURUMÕRV

Lehm oli rahulik lebaja.

KARJÄÄR

Üksvahe lebas Muuga ja Maardu vahelisel teel imekaunis neitsi, kes külanoorte tähelepanu oogsalt endale tõmmas, kuna tal kõhus tohutu auk oli, millest rahvas omale joogivett, toidupoolist ja kehakatet ammutas.

NSVL

Noh, ja kogu kastrulitäis värsket kalamaksaõli oligi joodud.

MALMIST KIVI

Muugal on tunnistatud tagaotsitavaks sealse kraffi Jüri Suiki võlglane sm. Malle Malm, keda viimati nähti lapsepõlves Kallavere aigla tagaoovist malmist kive varastamas.

MAAVARAD KUULUVAD RIIGILE

Kuna teatavasti kuuluvad meil maavarad riigile, siis otsustas sm. Malle Malm Muuga lähistelt avastatud savileiukoha võimudele teatavaks teha.

SALVO VIBU

Kui akkas saabuma 1917 a., siis tehase `Salvo` peainsener sm.Karavai lõpetas `Eesti Kaabli` tagaoovis savi jagamise ning pühendus sõjatööstusele. Selleks ta Veerenni Sauna omale üüris ja eriti surmavat vibu tootma akkas. See oli alb lugu, sest üks mees lasi sellega omale 17 korda järjest reide ja mõrvus.

VALVAS MÜÜ

Karkudega Mats viibis seitse pääva Muugal. Seal ta aabitsat õpetas ja Jüri Suiki peibutas. Kõik oleks väga ästi lõppend, kui mitte Tony Vanamees koos oma vastseenelttulnud käruga poleks värsket põdraropsi karjudes müütama tuld.

PÕDRA PÜSTOL

Põder lein`d kord püstoli ja lasn`d ulga metselajasi maha. Iljem võttis Jüri Suik tal`t laskmisriista ära ning pani põdra vangi. Veel iljem lisas ta aga karmilt, et ära ikka põrandat liivaga kriibi.

POOHUI

Ennemuiste, umbis nii aastal 1917 elas Maarjamäe praeguse obeliski lähistel asuvas koopas kuri mees nimega Uugo Iibus. Tema õõnestas päävast-pääva Lasnamäe nõlva altpoolt. Kõik muu oli talle poohui. Nagu aga ütles spetsialist Tony Vanamees, võib Uugo Iibuse tegevusest johtuvalt olla tingitud ka viimasel ajal eriti sagedaseks muutunud kift nagin. Seda arvesse võttes võib arvata, et muistne töömees Uugo Iibus mõistetakse veel 112 aastat iljem tagaselja surma.

LAUBLIK

Kord va vana Poolast tulnud poeg, sm.Preesnevi pinginaaber Martin Matsisõber omale palee ehitas, aga nõukogude võim selle talt ära võttis. Nüüd on selles majas Veerenni Saun.

LAANES PUUS ON SEENED

Nõndaks, kogu kirjakandjate nõukogu eesotsas Matsiga oli vabatahtlikult läinud kabevarast mõrvima kuna kellelegi ei tuld pähe, et varsti sureb kaamel välja.

KAVAL MAALER

Õues lebas surn'd pirneerija. Tema reiele olid juba ilmund kolm-seitse ooravat oravapoega ning null erutatud pikaninalist viiblikut. Seda effekti juhtus kogemata nägema 7-päävaselt Maardu-reisilt naasnud sm.Malle Malm. Ta jättis kohe kivisse oma Pruuss Lii mälestus-sussid ja neljakohalise Jeemeni vildist kaabu ning alustas oogsat vaatemängu nimega `Puratiino Välul`. Katusel juhtus aga sel etkel viibima tööülesandeid täitev ENSV teeneline maaler sm.Kalmer Pööning. Tema põhitegevuseks antud etkel oli katusele rohelise värviga maalida kõik Vändra Invaliididekodu Ülemnõukogu liikmed. Nähes aga all toimuvat, aaras ta oogsalt taskust kolm kilo erkuloid ning kogu kauba reipalt alla eitis. Selle tulemusena ilmus pirneerija pähe iiglaslik kasetohust kaabu, mille seest purskus võrinal välja ulgaliselt nutiknirbikuid. Etk iljem ta siis lõpuks tõusiski ning sammud tuimalt lähedalasuva seenekeldri poole seadis. Iljem sai sellest legend.

KOHUPIIMAST UISUD

Onu Segment noolis savist kohmakaid tiibadega tulvil tuvisid. Sellest oli neljas element Joosep Jurmalas kolm irmsat mõrva teind kodanik Jefim Gorinitsile savi-raud neljapäeva selga lennutand.

VENTILATSIOON

Väljas puhus tugev tuul. Sooja oli kah viimaste aigade rekordilähedaselt umbes 1006 kraadi. Anton käivitas oovi pääl oolega `Truusba` saagi, et sellega kollakaid kivistuvaid ööbikuid mõrvida ja samas õllekäärimist kiirendada. Järsku ilmus nurga tagant Ilmar, ise üleni igine. Sellepääle aaras Anton nurgast varemvalmispandud kogumiku metsikuid pooltooreid kandikuid ja eitis suure ooga Ilmarile selga. Küll oli tormine ventilatsioon, ütles Illi sellepääle ja pistis pea omale tagataskusse.

PUUPIIRITUSEST PIRNID - MITSUURINI LEIVANUMBER

917. aasta ilissügisel 6/37. veebruari öösel pandi Aapsalu metsas toime jäle mõrv. Nimelt oli keegi kohalike Pelgia päritolu iinlastest naeriarvendajate poolt sinna püstitatud Viktor Kingissepa veerandarulise koduabilise sm. Dulppi apuks läin'd kartulatest voolitud seitsmereielise monumendi ära mõrvin'd. Peale pikka uurimist selgus, et mõrviriteks poln'd keegid muud, kui kohalikud põrandaalused vibuninalised mit¹uurinlased, kes oma suure juhi ja õpetaja sm. Mitsuurini karmi käsu kohaselt saatuslikul ööl Aapsalu metsas sm. Dulppi monumendi lähistel asuva nõukogudemaa viimase aja keniaalseima leiutise - puupiiritusest pirnide - katsetamise polügoonil viimast lõplikku eksperimenti sooritasid. Nimelt pidid mitsuurinlased obuse ja erne ristamise tulemusena aretatud irmuäratava kollaste uiskudega kala vasaku paremsisemise tagumise reie sisse puuritud iiglaslikust puurkaevust ammutama 1005 tonni pirnipoviidlot, mis iljem siis kruusia kloobusega vahekorda astudes lampjalgseid ja lonkurikalduvustega puupiiritusest pirne tootma pidi akkama. Selle tulemusena lootis sm. Mit¹uurin enda valdusesse saada Nõukogude Liidu ihaldatuima ränauinna - sm. Peeria valeambad. Paraku juhtus aga nii, et eelpool mainitud protsessid ootamatult lähedalasuva sm. Dulppi monumendi unerahu rikkusid, mille tulemusena see reipa uilgamise saatel oogsaid reievibutusi sooritama akkas. Kuna selline ästi ärev tegevus mitsuurinlaste katseid äärmiselt äiris, otsustasid nad monumendi koheselt mõrvida, mis neil nümfrit ning seenelõikenuga osavasti käsitledes peatselt ka õnnestus. Iljem järgnenud seitsmepäävase kohtuprotsessi lõppedes määrati mõrviritele tänu Eesti Kaabli endise peaadvokaadi sm. Timiitri Erkulase kolmeäälsele seitsmepäävasele iinakeelsele kaitsekõnele vaid suhteliselt kerged karistused. Nimelt pidid süüdlased endile seitse nädalat järjest iga päev kell kolm riikliku järelevaataja sm. Elju Veispulli karmi pilgu all sm. Preesnevi valehabet ja Jaan Taltsi pintsakut kandva Juha Mieto poolt laskma endale topeltnelsonit teha.

KIITS

Mees nimega Ilmar läks poodi ja ostis omale viiulikülgede varju. Kui ta aga välule läks, akkas oopis vilkuvaid kanistreid sadama. Ilmar oli kurb ja läks metsa kiitsi peljutama.

MAKSIMUMPROGRAMM

Kuna Ilmar ja Anton nimelt maksimumi peale väljas olid, otsustasid nad ka järgmise pussipeatusevahe roomates läbida.

NOOVA

Seitse meest üritasid Tony Vanamehele abi anda. Nimelt oli Tony Vanamees kuvaldaga näkku saand ja käru alla jäänd, mille tagajärjel tal süda valutama akkas. Nüüd ta siis maas ülaseid arvendas.

MUGAV MEHIKE

Kord asusid Ilmar ja Anton Maardu poole teele. Kuna aga parajasti oli õhus tunda pragunevate puravike imepeenikest gulinat, siis oli järelikult oodata Ülemiste ja Maardu järve vetes pesitsevate Voroneezi päritoluga peajäsemeliste vahutavate metsikute puratiinode atakki ning mehed otsustasid Maardusse minna uut senikäimatut teed pidi. Kõigepealt ostsid nad kaks kullikindlat mõdu, millega nad end Vändra miilitsajaoskonna esisel alleel üle valasid. Seejärel jätkasid mehed teed. Täpselt 107 meetri pärast tuli neile vastu mees, kellel täpselt kaks perset oli, kusjuures üks neist varieerus pidevalt seitsmes värvitoonis ning teine oli vasest. Muidu oli ta enam-vähem normaalse inimese nägu, kui mitte arvestada pealae kohal kõrguvat tossavat korstent ning tõsiasja, et tal oli täpselt null ammast. Ilmar tervitas viisakalt ning pakkus auväärse välimusega võõrale teed. Mees aga võttis vasakust taskust 7 kilokrammi pekki ja paremast kasti taluvõid ning akkas toda kaupa Ilmarile ja Antonile suure ooga laubale määrima. Need pistsid jooksu, aga paraku oli korstnaga mees vägagi osav peeti kruvima ning lassot käsitsema. Ühe sekundiga olid Illi ja Tony suure 17. saj. pärineva kännupooliku all vangis, kust nad mitte enam välja poleks saand, kui salakütt Tony Vanamees toda kännupoolikut salaja oma kuuri alla poleks lohistand. Anton tänas oma vanameest elu päästmise eest ja läks otsejoones miilitsajaoskonda, kus miilits Puuri abiga tehti 1007-päävaste uuringute järel kindlaks, et korstnaga mees oli koondise `Jukurõbprom` kultuurimaja juures asuva kulinaariatsehhi koristaja abikaasa sm. Aadu Ladu.

MEES SEITSME SUUGA

Ilmari seitsme kulmuga naaber viibis iljuti 3 kuud Kallavere aiglas sundravil, kus aigla peaarsti asetäitja majoneesi liimimise alal - Onu Kennaadi - talle imeosavasti lõhkedes poeginud Staalini portree ja marmelaadist piljardi abil seitse vastset suud külge keevitas. Igal suul oli ka oma funktsioon täita. Nii oli esimene suu mõeldud Nigeeria muda mäletsemiseks, teine suu aga kloobuste seemendamiseks, kolmanda suuga ammustas mees 'Eesti Kaabli' tirektorit reiest, neljandaga valmendas watson't, viiendaga külvas parankasid, kuuendaga loendas vihma ja seitsmendaga palsameeris puratiinosid. See järjekordne edusamm nõukogude meditsiinitehnikas lubab väita, et eelmisel neljapäeval oli Veerenni tänava saunas leili.

ONU KENNAADI MEREREIS

Kord,kui Onu Kennaadi merel oli, nägi ta kiikrist Välismaad. Kiiremini kui muidu surus ta mõladele ja ennäe imet, kaduski Välismaa ästi kärmelt silmapiirilt.

TRAAM

Tallinn sai omale traami neljapääval. Esimese sõidu tegi tööveteran Tony Vanamees, kes oli saanud korduvalt kuvaldaga näkku. Tema nimelt see oligi, kes kolmapääva õhtapoolikul poolkogemata rööbastel kulgeva praami leiutas.

VERANDA

Ilmar kogus seitse aastat järjest vanarauda. Kui tuli selline aasta, et Jõul sattus kokku Ilmarivennapäevaga, siis kutsus Ilmar miilitsa ja teatas, et veranda on valmis.

KUULIKINDEL TIBU

Üks kanaema Kiuru rajoonis sünnitas tibu.

MULKSUV ROBOT

Parajasti akkas saabuma Ilmarivennapäev ja kõik rõõmsa näoga ringi käisid. Ainult Muuga mõisnik Jüri Suik kurja näoga ringi käis. Nimelt oli eile tema mõisas toime pandud jäle mõrv, mille tulemusena mõrviti Jüri Suiki ärjeim sõber Tony Vanamees. Kohale kutsutud miilits Puur aga ütles ajalehele antud intervjuus, et mingit mõrva pole toimund, vaid Tony Vanamehe laip pole midagi muud, kui Jüri Suiki enda konstrueeritud mulksuv robot.

STEVEN

Tartus Maarjamõisa aiglas võeti kasutusele Maardus Kallavere aiglas esmakordselt inimkonna ajaloos resultatiivseid tulemusi andnud kontuurkaartide lugemisvõtted pimedatele.

OOGNE VESKI

Ilmar ehitas omale kipsist tornkraana, aga kui ta selle leiutisega inspektsiooni registreerima läks, kirjutas onu Arri Taidre leiutise nimeks oogne veski.

MURUKARVA MUUMIA

Anton oli Jüri Suikil Muugal abiks eina tegemas.Ta töötas Juho Kiwioojibooji poolt konstrueeritud kuuskolmekümneseitsmeobujõulisel vafliküpsetusmasinast ümberehitatud `Ikaruse` istmetega piibukütusel töötaval agregaadil, mis ühe sekiga niitis eina maha ja pakkis samaaegselt pakkidesse. Tony Vanamees kimas oogsalt masina järel ja püüdis kõik einapakid kärusse. Üks pakk aga, selle asemel, et alla kärusse kukkuda, õljus oopis uunoloobile omaste õisetega Jüri Suiki kuninglikku pähklisallu. Mehed jooksi ästi kärmelt sinna järele. Pähklisalust aga ei leidnud nad eest ei kedagi muud kui murukarva muumia, kes oli parajasti ametis kuvalda abil pianiino äälestamisega. Kohe kutsuti kohale miilits Puur, kes kärmelt kindlaks tegi, et röövel pole keegi muu kui ENSV Teeneline mölder-prostituut Katariina Litsmets.

MEES KAHEKESI

Ilmari seitsme kulmuga naaber vireles Leenini nimelise kultuuriklubi ja elektrijaama vahelisel raudteel. Tal oli ilgelt igav. Ta tundis ennast üksikuna. Magama ta seal jäigi. Korraga tundis ta nagu läbi une ennast rongi rataste all poolduvat. Nüüd akkas üks mees kahekesi rõõmsalt Männiku õlleka poole sammuma.

PILDIRAAMAT

Mehe ääl oli vastikult piiksuv.

PIRAADID

ENSV ja kogu Nõukogude Liidu äbiplekiks kujunenud, NSV Liidu Riikliku Postiameti loata Veerenni Sauna taha bõõsastiku asutatud trükikojas ebaseaduslikult omakasupüüdlikul ja meie suure kodumaa raffamajandust riisuval eesmärgil Peruu metsas naereid arvendavate seltsimeeste Lavrenti Peeria, Viktor Kingissepa ja Voova Tereskoova kujutisega postmargi välja andnud Ilmar ja Ilmari Vend otsustati neljapääval kella 6/37-se miilitsa villisega Saraatovisse lennutada ja seal omaenda Mustjala pangast allaeitmise ukaasile kohaliku Kuvaldavabriku stahhaanovlaste prigaadi abiga alla kirjutama sundida.

PEOLEO

Elas kord poiss nimepoolest Leo. Jääb vaid lisada ,et peo peal oli tal täpselt kaks pakki vafflit.

TALVINE KALAPÜÜK

Küll on kena
kelguga
angest üless
püiab kala.

PÕLDPAGU VIIMSIS

Altkäemaksuks Paltimaade parimale insener-nugadeteritajale eitis Ilmar perioodiliselt igal kolmapääval Jerevani metroosse 6/37 kilokrammi värsket kartulat.

ERASTAMISPROTSESS

Vanasti, kui Ilmar ja Anton veel Käsperti tänaval elasid, lennas ühel õhtal nende majal uks eest, mispeale Ilmaril värske atlas, mida ta just lugemas oli, käest lõkkesse kukkus. Röövelliku aktsiooni toimepanemises kahtlustati veel möödund neljapäävani Tony Vanameest, kes aga karistusest pääses, kuna ta kohtus tõestada suutis, et just samal etkel oli ta Muugal gaktusi tresseerides kohalelennanud Lenska vulkaniseerijate prigaadi liikmete käest ise molli saanud, mille tulemusena tal tänini Iljitsiaegne poolik kandik kõrvatagant pealuust välja tolgendab.

ÕNNELIK LÕPP

1917. a. Moskva Punase väljaku maiparaadi rongkäigu viimane osaline sai Ilmari käest ekslikult vaikiva vobla asemel valge vaffli. Asi oleks äärepealt KGB-sse antud, aga vaffel mädanes enne järgmist Ilmarivennapäeva ja rongkäik võis jätkuda.

SENSATSIOON

Katuselolevatest puust naturaalsetest keevituseaparaadi imitatsioonidest osutus käepärasemaks 6/37 kilo kaaluv `Leiburist`ärandatud jahumasin.Seda timmides sattus Ilmar kahel korral Muuga maalritöökotta,kus ENSV teeneline maaler Kalmer Pööning tal kingad siniseks värvis.

TELKIMISLUBA PUUDUB TÄIELIKULT

Tehas "Kiviojapedaal" - tänase päeva Eesti suurim roostevabade lonkurite ammaste stantsija - on tiversantide poolt seisma pandud. See tähendab automaatselt ka kõikide enne 1917. aastat Ilmarivennapäeva puhul välja jagatud kustutamata lubjast õgvendamata vakstute kehtetuks tunnistamist.

PROLETARIAADI PETMINE

1917. aastal ENSV I Tromboonide ja Muruniidukite traavivõistlusel tuli ilmsiks ilmne pettus. Osavõtjatest noorim, 7-kuune Ilmarivend oli välise effekti uvides oma päikeseprillid kuvalda abil kleepekaks muudetud nähtamatute kipsist küpsistega üle löönd.

VABAL AJAL

Kui väljas sajab, ajab Ilmar tavaliselt esikus kabega jopet tagudes naabreid üles, et iljem neli pudelit valget viina ühe sõõmuga alla gulistada.

RASKE ELU TAGALAS

Neljakümneesimesel tundis seitsmeteistkümnekorde Nõukogude Liidu kangelane, Eesti NSV teeneline retsidivist, Leenini kulupõletuspreemia laureaat, Leeninkraadi Leige vabriku staazikas tirektor Must Rõmkeevits imelikku tunnet. Nimelt oli ta soolappe suhtes allergiliseks muutund. Nüüd otsustas ta ästi kärmelt marki vahetada ning kiirelt Maardu Keemiakombinaati tormas, kus teadupäraselt juba Mongoolia Vesininade ajast esmaklassilist väävelapet villitakse. Vaevalt sai ta aga esimesed kaks vaati alla gulistada, kui talle seljatagant suure üppega Tallinna Trammide ja Trollipusside Valitsuse teenekas kompressor möirates reide kargas, mispeale Rõmkeevit¹ kuvalda aaras ja kompressori roolis istuvale Arri Sirgile lagipähe virutas. Paraku tabas oop ka riivamisi kõrvalistmel kurni mängivat sm. Preesnevit, kes viibis parajasti vabariigis omavalmistatud savist raadiote mõrvimise vikati katsetustel. Selle teo eest Mustalt Rõmkeevitsilt kõik tema aunimetused ja ordenid ära võeti ning lisaks talle veel inimkonna ajaloo irmsaim karistus määrati. Nimelt teda seltsimeeste Peeria ja Moolotovi poolt isiklikult 1007 korda järjest Mustjala pangast alla eideti.

SVEZÕI MEES

Möödund lauba Erne tänava ja Veerenni sauna vahelisel kurnimängimise platool seltsimees Peeria ällipäeva auks toimunud võistluskonkursi "Svezõi Mees '99" esikoha võitis ülekaalukalt populaarne auakadeemik Anton. Eila aga selgus kurb tõsiasi. Nimelt osutus Antonilt võetud topinguproov positiivseks ning tema esikoht ühe sekundiga ära mõrviti. Oolika uurimise tulemusena tehti kindlaks, et vahetult enne võistluse algust valas Antony ea sõber Ernst Vest talle rõõmaste õisete saatel kolm kasti väsrkelt villitud "Frigot" reiele. Konkursi peaauind - Kiirovi Kalurikolhoosis ENSV teenelise nugiseõgvendaja sm. Vello Taigavõlu poolt valmistatud jäsemeid viibutav kalapeagaaffitopis - anti aga ausalt teise koha saavutanud Eesti Kaabli vanemnugadekafflitepirneerijale seltsimees Iivo-Eldur Eeringale.

ERUTATUD TALLIMEES

Kärmed mehed Muugalt voolisid kohapeal malmist mugulaid. Neid nimetati iljem murakateks ümber.

KUI KARU ON VIIULIGA

Keset õue seisis suur kast.Sealt kostus nagint,mis just kuigi kift pold.Tony Vanamees läks sellegipoolest asja uurima ja tagasi jõudes kuulutas ta rohkearvulisele kuulajaskonnale,et nii juhtub alati kui karu on viiuliga.

MEREPUIESTEEL TOIMUVAST

Vahel mulle tundub, et kalvaani element on võrdne Juuri Kagaarini poolt saavutatuga, lausus akadeemik O'Boeg Tommsoierit lugedes.

TERAV TUNDMUS

Ilmar tunnetas kord vasakus kopsus vabisevat ning varieeruvat tundmust. Ta tundis selle üle suurt rõõmu, sest ta jooksis koheselt Käsperti tänavale ja avas kanalisatsioonikaevu ja seal oli mees sees.

VIGURIGA TUUBA

Anton ostis poest tuuba,mis meenutas kangesti NSVL Mutrite Ja Kruvide Teaduslik-Tehnilise Püroo Juures Asuva Keeglimälujate Ja Muuga Leiva Austajate Manufaktuuri poolt mullu novembris välja lastud muruarja.

KARUPÜKSTES MIILITS

Voroneezi kubermangust olla meile sisse rännanud kaabuga ja pintsakuga mees, kellel oolikalt 17 keerdu okastraati reie ümber mähitud olnud.

PEIPSI TAGA ON PANDIIDID

Ükskord, kui Anton parajasti Voroneezis kalapeaga affide rehapiliteerimiskongressil viibis, sattus ta juhuslikult Peipsi järve Venemaa poolse kalda peale. Seal tekkis tal keniaalne mõte endast kuidagi teisel pool Peipsit elavatele kaasmaalastele teatavaks teha. Ästi kärmelt aaras ta seenelõikenoa ning selle siis rõõmsate õisete saatel oogsalt üle Peipsi eitis. Kui selle teo tulemusena aga ENSV elanike arv täpselt 7% võrra vähenes, siis teatati üldisest ringäälingust, et Peipsi taga pidavat pandiidid olema.

KAS ON SURND?

Maardu Karu eitis 1917. a. kevadtalvel Veerenni tänava sauna vasest veikse västriku.Nüüd tuli ta seda sealt ära võtma,aga miilits Puur tuli teda nokkima ja Maardu Karu ütles talle:'Ma tulin vaatama kas on surnd!'

VÄÄRTUSEGA SEITSE RUUBLIKUT!

Magalääsi väinast leidsid 17. saj. neegrid kolm puuda jahu. Tony ja Tony Vanamehe kaugel esiisal õnnestus see neegrite pealikult röövida. 1917. aastal alustas miilits Puur asja kohta juurdlust ning 17. oktoobril 1917, kell 6.37 ommikul konfiskeeriti too väärtuslik kaup Antoni pesuköögist. Seejärel viidi jahu kehtiva põhiseaduse kohaselt komisjonipoodi, kust ärra Juho Kiwioojibooeji selle sularahas 7 ruublikuga ära ostis ja Neeva jõkke eitis. Sealt kaup vooluga otsejoones Laptevite merre õljus, kus ta ka jäässe külmus. Jää triivimise tulemusena sattus aga jahu kolme aasta pärast taas Magalääsi väina, kust selle ka 1007 aastat vana neegripealik üles korjas, tundes koheselt ära oma ammustel aegadel kadunud aarde. Kuna aga Tony Vanamees kaupa ka suvel Koomeli oblasti väljanäitusel temonstreerinud oli, tundus neegripealik Lurjusele, et jahust kiirgab ebamaist T¹ernobõõli kuma. Nüüd kaebas neegripealik Antoni koos Tony Vanamehega kohtusse, nõudes neilt kahju üvitamiseks kogu vara konfiskeerimist ning tasendusmakset üldsummas seitse ruublikut. Anton aga oli kaval mees ning põgenes ühes vanamehega Muugale, kust palus Jüri Suikilt poliitilist varjupaika. Jüri Suik oli lahke mees ja pani mehed oma kuningliku pähklisalu lähedusse õuntest ja pirnidest valmistatud plindaazi luku taha. Ajalehele antud intervjuus teatas ta aga eesti raffale, et mõlemad mehed jäid öövli alla ja huppusid.

MÕRV

Armeeniast meile pidevalt kaupu tuleb,aga meie neile ain`t obust näitame.

KURB ELULUGU

Ühel lauba õhtupoolikul kogus Ilmar Võidu Väljakule kokku suure ulga inimesi ning esitas neile lühidalt kuid konkreetselt oma eluloo. Kuna aga enneolematult kurb lugu juhtus olema, siis akkas kogu rafas niivõrd koleda äälega nutma ja karjuma, et Veerenni Sauna tirektor sm. Nikiita Vaffel lasi leiliruumi sisse lonkava põdra, kes uilates saunalisi taga ajama ja neid muretult persest ammustama akkas.

VASTASPOOLE KUUMAD VÕILEIVAD

Ükskord akkasid Ilmar ja Anton Vändra Sõda mängima. Ilmar otsustas seejuures väga kavalat nippi kasutada ja Antoni lõunaeine Ülemiste järve eita. Antonil olid sel päeval lõunaks eriti mürgised kuumad võileivad. Ilmar sai nad enneolematu kavalusega enda valdusse ning kiirustas Ülemiste järve äärde, kus ta nood suure kaarega vette eitis. Vaevalt oli ta aga seda teind kui maa äkitse värisema akkas ja umbes seitsme sekundi päras ilmus silmapiiril nähtavale kiirmarsil Ilmarile lähenev Maarjamäe obelisk, kes kolme seki pärast rõõmsate õisetega Ilmari katki ammustas ja seejuures ästi kifti naginat kuuldavale lasi, mis isegi lõunast ilmajäetud näljase Antoni ninanokkimise protseduuri äiris ning mehe peagi niivõrd rööpast välja viis, et too meeleeites oma vanamehe käru võttis ja selle trammi nr. 3 juhile pähe puruks lõi.

RAHUTUUR

Laisalt roomas Anton mööda raudbetoonist valatud mereranda. Aeg-ajalt ulatus temani mõni velpam naftasegune lainepojake, nii et Antoni uhivana nigeeria vildist kaap heikles juba kõigis spektrivärvides. Taevas oli võtnud smaragdrohelise tooni ning säras silmapiiril paistvate võiduväravate kohal kirkalt nagu Ilmari venna akklihamasin pärast rasket tööpäeva. Väravate tagant akkas paistma üks inimesetaoline olevus. Anton pingutas oma silmi, nii et prilliklaasid pragunesid ja raamid ära sulasid, tilkudes hämmeldunud Antoni sõrmede vahelt jahedale betoonrannale. Mõne aja möödudes arvas ta olevuses ära tundvat oma lihast vanameest. Kui tulija veele lähemale jõudis, märkas ta mehe käes suurt konservipurki, millel oli suur värviline silt "Kabe". Nähtust ammutas Anton äkilise jõu ning rebis end betoonist lahti. Nüüd rippus ta õhus, kusjuures temast allapoole jäi suur helendav vänt, mis Tony Vanamehe taskust oli välja lipsand. Umbes poole tunni pärast oli kuum lõunatuul Antoni juba silmapiirile ajanud. See oligi Vändra rahutuuri lõpp.

VILTUSED MEHED

Ühel kolmapääval, kui Tony Vanamees koos oma lihase käruga õhtust jalutuskäiku sooritas, märkas ta äkitselt Erne pargis kahte meest, kellega midagi silmnähtavalt viltu oli. Tony Vanamees astus kärmelt ligi, et abi anda. Nüüd aga mehed ästi kärmelt püsti kargasid ning talle osavasti 17 kilokrammi möirgavaid erneid ninna valasid. Selle peale eemaldusid mehed viltusel sammul. Iljema juurdluse käigus selgus, et röövlid põlnd ei keegid muud, kui viltusteks meesteks maskeerunud Ilmar ja Anton.

PUUST MALCOLM

Ühel kevadisel ööpoolikul, kui Ilmar ja Anton üheskoos järjekordselt Rokalmaare kandis XVII sajandil väljasurnud rüükala küttisid, leidsid sõbrad metsa vahelt suurekaliibrilise kolu. Anton kohe väitma, et nimetatud kolu olla üleeelmisel Ilmarivennapäeval Tony Vanamehe majamuusjumist ära tinistatud Puust Malcolm. Ilmar aga sellele raudselt vastu vaidles ja ütles veendunult, et see olla oopis Aadamson, kes on ostnud õlekoo. Nii läksid sõbrad omavahel kaklema. Kisma käigus aga lõhkes kolu ootamatult valju kärakaga ning temast veeres välja nööbivalaja läkastav ja aukuv kull. Ilmarit ja Antonit märgates läks
kull ästi kärmelt kõvaks. See ehmatas mehi niivõrd, et nad siva põgenesid ja seitsme sekundi pärast juba Õuna uulitsal asuva Kabe- ja Ahjuroobi Kombinaadi suures korstnas marutõbisele suguaiguste käes vaevlevale seitsmeaastasele Pobeeletsile omaseid imekauneid õiskeid tegid.

TELEFON

Raamaturiiul oli kirglik lugeja.

VILTUSED MEHED KOHTU ALLA

Teatavati kallasid viltusteks meesteks maskeeritud Ilmar ja Anton Tony Vanamehele 1917. aasta veebruaris ninna 17 kilogrammi möirgavaid erneid. Tony Vanmees kaebas mehed kohtusse, aga paraku selgus uurimise käigus, et Ilmar ja Tony oopistükkis viltust meest teeseldes kõndisid vaid vasakul jalal. Seega olid nad süütud ja lasti vigaseks.

Austatud Taamid ja Ärrad! Eelnevad jutupalad on ülesse tähendet vaid eesmärgil valmistada inemistele ead rõõmu.
Kõik jutupalades kirjeldatud sündmused on tegelikus elus toimund ning kokkulangevus või sarnasus konkreetsete reaalsete sündmuste ja isikutega on tahtlik ning kiusu pärast kirja pandud.
Autorid: ENSV Kruvide Ja Mutrite Teaduslik-Tehnilise Uurimise Püroo Juures Asuva Muuga Leiva Õgvendamise Ja Kivist Puratiinode Vakstu Alla Asetamise Manufaktuuri Tirektor ärra Vello Jung ning sama asutise Savireiepealemäärimisearendamise Ja Rahulikult Lebavate Vagurate Veiste Piilumise Kateedri Ülemjuhataja ärra Ernst Vest.
Tehniline Tirektor: Vändra Äffpiiai Eriti Tuimade Asjade Uurija Ning ENSV Peaprokuratuuri Juures Asuva Eriti Äreva Valga Mööblivabriku Tirektori Ning Peainsenääri Poolt Loodud Pändi Austajate Väljaselgitamise Komisjoni Esimehe Vasakust Reiest Ammustamise Orkestri Tirigent ärra Voks Mulder.

Lugusid Iks Vailsi varasalvest
Akadeemiliste Ärrade kaebuste ja avalduste tabel

(K)Kopiraitt 1999 Jung-Vest. Soovitame mitte vilmida ega kodus järele aimata! Kaebused, avaldused, ettepanekud, kriitika, kiidusõnad ja tõlkimatu rõve sõim serbia keeles paluks saata aadressil [email protected]